Kliimamuutused on kohal ja nende mõju üha tuntavam. Nüüd tuleb välja selgitada, mida saab ette võtta, et muutuvate ilmastikuoludega kohaneda ning mõjusid leevendada. “Jälg” uurib sedakorda, kuidas tegeletakse kliimamuutustega Tallinnas ning millised võimalused on nii linnal kui kodanikel endil neis teemades midagi ette võtta.

Kes oleks võinud arvata, et lahendused fossiilsete ressursside kasutamisele kasvavad siinsamas meie ümber ja on taastuvad? Eesti Maaülikooli teadlased on panustamas teadusharusse, mis aitab ehk päästa maailma: sukeldume raketikiirusel areneva puidukeemia maailmasse ning uurime, mis roll on seal täita Eestimaa teadlastel.

Autokütuste maailm on muutumises ning keskkonnaaspektid on ka siin üha tähtsamad. Mis on siis õigem, kas soetada uus keskkonnasõbralikuma ajamiga auto või leida hoopis alternatiivne kütus, mis säästab keskkonda ning laseb juba toodetud sõidukil kauem edasi tuksuda? “Jälg” uurib, mis asi on HVO-kütus ning kuidas selle abil maailma parandada.

Sel nädalal saavad saatejuhid Marko Matvere ja Heidi Hanso unikaalse võimaluse osa võtta päästja ja kannatajana Eesti seni võimsaimast suurõppusest CREVEX. Tõeliselt kaasahaarav erisaade annab ülevaate Eesti päästevõimekusest ja institutsioonide operatiivsest koostööst mastaapse keskkonnakriisi korral ning ka meetmetest, mida võetakse päriselus ette selleks, et meie sadamad oleksid turvalised nii sealsele personalile kui laiemalt Eesti elanikkonnale.

Keset Eestimaa metsi saavad järjest valmis Rail Baltica jaoks loodud ökoduktid, mis mõeldud loomadele, mitte aga inimestele, kes oma uudishimu rahuldades pelutavad metsaasukaid ning võivad seeläbi tuulde lasta miljoneid eurosid. “Jälg” uurib, kuidas ökodukti lähistel käituda. Lisaks jagame palju praktilisi soovitusi, kuidas kasutada õigesti andmesidet siis, kui õues on möllamas tugevad tormituuled ning suured piirkonnad seetõttu elektrita.

Kas teadsid, et Tartusse rajatakse droonide lennukoridor? Seekordne saade ongi tõeline droonide mäng: uudistame, kuidas ja miks rajatakse ühte linnaruumi droonimaailm. Lisaks testime, kuidas mehitamata õhusõiduk Emajõe-Suursoosse eksinud jõhvikalise Marko üles leiab. Tutvume Eestis ehitatud vesinikudrooniga ning uudistame, kuidas Lennuakadeemias mehitamata õhusõidukeid ehitatakse.

„Jälg“ uurib sedakorda, kuidas on võimalik teha hoomamatult suured Rail Baltica ehitustööd võimalikult keskkonnasõbralikuks ning millised objektid missuguse jalajäljega juba tänaseks valmis on saanud. Lisaks on Tallinnas käimas põnev projekt „Test in Tallinn“, kus pealinnas tulevikku muutvaid rohetehnoloogiaid testitakse.

Kohe-kohe on ukse taga jõulud ning see aeg pole enam ammu ei keskkonna- ega rahakotisõbralik. Tegelikult on vaid mõne väikese nipi abil aga võimalik säästa mõlemat. „Jälg“ uurib, kust saab kõige käharamad jõulukuused kõige soodsamalt ning vaatab, mille sisse on õige pakkida just need kõige uhkemad kingitused.

Hooaja esimene Jälje saade viib meid uurima Tallinna looduse mitmekesisust. Tutvume nii Tallinnasse rajatud lilleniitude- kui orhideeliikidega, käime külas vastvalminud Pelguaias ning saame ka teada, milline on Tallinna elurikkuse kõige kuumem koht.

Seekord käime Jälje saatega suurel kruiisilaeval, mis sel suvel Tallinna sadamat väisas. Juttu tuleb kruiisiturismi keskkonnamõjudest. Samuti räägime elektroonikaseadmete ringlussevõtust, mis võib oluliselt vähendada süsiniku jalajälge.

Seekordses Jälje saates käime ära Paldiskis, et uurida, milliste keskkonnateemadega tuleb rinda pista suure sadamakai ehitamisel. Päikese toel tehtavad mobiilikõned on aga uus tulevik, sest taastuvenergia eesmärgid on jõudnud ka rahvusvahelisse sideettevõttesse.